Õlleministeerium

04/06/2026

Ja tänasest kuni lõpuni - kuulus saksa õlu Weihenstephaner maksab meil praegu 4€ kann. Kes kiirem, sellele jagub.

04/06/2026

Tuletan meelde, et juba varsti, natuke rohkem kui kuu aja pärast - 25.-26. juulil toimuvad X Õlleministeeriumi suvepäevad. Osavõtt 70€, varemkäinutele suur soodustus. Täpsem info ühes eelmises postituses.

11/05/2026

Suvepäevad tulevad jälle!
25.-26, juulil ja traditsiooniliselt nädalavahetusel. Seekord Otepää kandis Annimatsil (www.annimatsi.ee). Vabu kohti on 120! Osalustasu 70 €. Kuna meil on kümnes suvepäevade juubel, otsustasime nii: iga korra eest, mil te olete käinud meie suvepäevadel, tuleb hind teile 10% odavam. Ehk siis - kes on käinud 3 korda, saab 21 eurose soodustuse, kes aga on käinud kõik korrad (uskuge, neid on) saavad seekord suvepäevadele 7 euroga.
Suvepäevad algavad laupäeval kell 3 tervitussupi (või muu tervitusdelikatessiga, Peeter on väga hea kokk!) ja lõpevad pühapäeval nagu ikka iseenesest.
Kavas tants, trall, õlu, grill, tagaajamine. Hinna sees söök, jook, öömaja. Tule kasvõi kaks kätt taskus.
Tulla võivad(peavad) ka need, kes pole varem käinud. Ministrid on ainult rõõmsad selle üle.
Proovime jälle panna teie südamele, et andke teada juba varakult oma tulemisest, kuid aga ega erilist lootust vist sellele pole... (Tahtsin kõige paremat, aga välja kukkus nagu alati). Aga kuna see aasta on magamiskohti palju, siis pole ka väga probleemi.

Kuid pidu on toimunud iga ilmaga, iga riigikorraga ja alati!
Elagu Õlleministeerium!

07/05/2026

Ärgem unustagem, et anglosakside Inglismaa eksisteeris üksnes tänu kärakale. Lugu pajatab, et viiendal sajandil elas Kentis sõjapealik Vortigern. Teda ründasid piktid, niisiis kutsus ta kaks saksi, Hengisti ja Horsa endale appi, et rünnak tagasi lüüa. Hengist võttis kaasa oma tütre, kes oli väga kena piiga, ja viis ta pidusöögile.
Ja pärast seda kui ta [Vortigerni] meelt oli kuninglikul banketil lahutatud, astus oma kambrist ette näitsik, kandes veini täis kuldset peekrit, ning läks kuninga kõrvale, tegi kniksu ja rääkis, öeldes: „Laverd King, wacht heil!”. Kuid tema, kui oli heitnud pilgu neiu näole, oli rabatud ta ilust ja tema süda süttis rõõmupalangus. Siis
küsis ta oma tõlgilt, mida neiu oli öelnud, mille peale tõlk vastas nii: „Ta on nimetanud sind Lord Kuningaks ja on sind austanud, soovides sulle hääd tervist. Kuid vastus, mille sa peaksid talle selle peale andma, on Drinc heil.” Mispeale Vortigern ütles neiule vastuseks „Drinc heil!” ja pakkus jooki kõigepealt talle. Siis võttis ta neiu käest peekri ja suudles teda, ja jõi; ja sellest päevast alates hakati Britannias pidama kommet, et tema, kes pidustustel jõi, ütles teisele „Wacht heil!” ja tema, kes pärast seda peekrist maitses, kostis vastuseks „Drinc heil!”.
Vortigern palus Hengistilt tütre kätt, et temaga pulmad teha, ning Hengist ütles jah, tingimusel, et ta saab Kenti endale. Vortigerni arvates oli see aus vahetus ja nii omandas Hengist kuningriigi ja
kaotas ainult ühe neiu.
See on, ma kardan, ainult legend, mille onmouthi Geoffrey 600 aastat hiljem kirja pani. Kuid see ütleb meile vähemalt, et Geoffrey ajal kostaks iga inglane, kellele on jook ulatatud, „Drinc heil!”. Ja arvatavasti tõestab, et Tacitusel oli nende tumedate Põhja Euroopa asukate suhtes õigus: „Januga nad niisama mõõdukad ei ole. Kui lubaksid neil purjutada, kandes ette nii palju, kui nad ihkavad, siis oleks neid kergem võita pahede kui relvade abil.”
Hengisti ja Vortigerni vahelisel kokkuleppel oli veel üks tagajärg. Hengistil oli nüüd Britannias kindel jalgealune. Niisiis saatis ta sõna kodumaale Taani, andes kõigile oma hõimlastele ja nende sõpradele teada, et tulgu nad samuti siia. Nad tulid hordidena: jüüdid, saksid, ja mis kõige olulisem, anglid – sest see üks jook oli andnud neile toetuspunkti siin uuel maal, mida hakati peagi kutsuma nimega Angle Land või England.

30/04/2026

Pimeda keskaja mungad, tegelikult kõik pimeda keskaja inimesed, vajasid kärakat, sest nende ainus alternatiiv oli vesi. Vee tarbimine nõuab hästihooldatud kaevu või soovitatavalt koguni akvedukti, ja see nõuab omakorda tõhusat organiseerimist ja valitsust ja kõiki muid asju, mille poolest pimedat keskaega eriti ei tunnustata. Nende puudumisel oli inimese parim veeallikas lähim oja, ja enamikule, kes ei elanud kõrgel mägedes, oli see sünge väljavaade. Lähimast ojast ammutatud vesi ei olnud kuigi selge. Pigem sisaldas see kõiksugu roomavaid olendeid – mis iganes need olid, ussid või kaanid. Üks anglosaksi raamat soovitab rohtu roomavate olendite neelamise vastu: joo otsekohe peale kuuma lambaverd. See ütleb meile kahte asja: a) vesi oli jäle, b) vahel vett ikkagi joodi. Mõnikord polnud sul lihtsalt muud valikut, sest sul oli janu ja sa ei suutnud millegi parema eest maksta. Klassikalise anglosaksi suhtumise vee joomise teemasse võtab kokku abt Aelfrici ütlus: „Õlu, kui mul seda on, vesi, kui mul õlut ei ole.”Vein, jätkas Aelfric mõtlikul toonil, on keskmise inglise munga jaoks kaugelt liiga kallis lõbu. Tavapäraseks normiks oli vaid umbes neli ja pool liitrit õlut päevas (pühade ajal rohkem). Anglosaksi mungad olid sama suured joodikud nagu nende Itaalia nõod. Tõepoolest, pärast Lindisfarne’i kloostri rüüstamist 793. aastal kirjutas vend Alcuin teistele ellujäänud munkadele noomiva kirja, väites, et see kõik oli nende süü, kuna nad „pudrutasid oma palveid pehmel keelel”, mis oli arvatavasti tõene, kuigi taktitu tähelepanek.

02/04/2026

Reedel, laupäeval ja pühapäeval oleme suletud. Riisuge kodus ja suvilas lehti, parandage katus ära, tehke muid kevadtöid. Näeme esmaspäeval. Aga täna oleme veel lahti, boonuseks on karaoke.

27/03/2026

27/03/2026

Muusika algas, tulge!

26/03/2026

Väga suure tõenäosusega on sel reedel jälle võimalus õhtut veeta koos elava muusika ja külma õluga.